Arturi IT Blogi

Selles postituses läheb juttu heast ja halvast kasutajallidesedisainist kahe erineva veebirakenduse näitel. Halb näide Kui hakkasin mõtlema, mis veebilehti võiks vaadelda selle postituse raames, kohe tuli meelde Facebook. Ja ilmselt ikkagi halva näitena.  Facebook iseenesest tundub väga raske rakendusena, mis on üks peamistest põhjustest, miks ma seda ei kasuta. Sisu laadimine ja veebilehtedel navigeerimine võib olla tüütu aegluse pärast.  Vaatamata sellele kõige nõmedam minu jaoks Facebook-is on see, et seadetest on väga keeruline midagi leida. Sarnased sätted võivad olla peidetud väga erinevates ja ootamatutes kohtades. Peale seda sättete lehed omavad erinevat kujundust ja dubleerivad üksteise sätteid. Hea näide Hea näite üle mõeldes ei tulnud mulle juba nii kiiresti midagi meelde, nagu Facebook-iga oli.  Tulid küll mitmed töölauarakendused, näiteks IntelliJ, Spotify, Telegram, Discord jne. (Mõned millest on tegelikult saadaval ka veebist, nii et võiks ka neid vaadelda ...

Selles postituses läheb juttu raamatust, mille täisnimeks on Code: The Hidden Language of Computer Hardware and Software ja mille autoriks on Charles Petzold. Siinkohal täpsustan ka seda, et räägin raamatu esimesest väljaandest, mis ilmus 2000. aastal. Tänaseks on olemas uuendatud, teine väljaanne, mis ilmus 2022. aastal. Ja ma muidugi soovitan lugeda just uuemat väljaannet. Raamatu eesmärk on seletada, pigem küll pealiskaudselt, sellest, kuidas töötavad digitaalsed süsteemid. Raamatu sisust Raamatust saab peamiselt teada: kuidas arvutid arenesid, alustades telegraafist miks arvutites kasutatakse kahendsüsteemi, mis on selle eelised erinevatest teistest arvusüsteemidest ja kuidas nad kujunesid kuidas infot saab kodeerida ja kuidas seda tehti ka enne arvutite tulekut millistest komponentidest arvutusmasinad koosnevad ja ka kuidas need komponendid töötavad ja miks just nii loogikaelementidest ja nende tööpõhimõttest On vist juba näha, et raamat on mitmekülgne ja seal seletatakse väga...

Ekstreemprogrammeerimine Olen praktikas kokku puutunud kahe arendusmudeliga: scrum’i ja ekstreemprogrammeerimisega. Kuna teine tundub minu jaoks huvitavam ja ka eksootilisem (vähemalt Eesti jaoks), siis räägin peamiselt sellest. Ekstreemprogrammeerimine erinevused scrumist Arendajad suhtlevad ja teevad kokkuleppeid klientidega ise. Ehk siis analüütikuid, juhte või kedagi teist kliendi ja arendaja vahel pole. Paarisprogrammeerimise kasutamine. See tähendab, et arendajad on jagatud paaridesse ja oma tööd nad teevad alati koos. Üks neist kirjutab koodi ja teine mõtleb kaasa. Kogu aeg käib ka aktiivne arutelu. Tehakse ka väga palju teste, ja tehakse TDD (arendamise metoodika, kui alguses kirjutatakse koodile testid ja siis juba koodi ise). Aga seda võib leida ka teistes arendusmudelites, siin aga on sellele palju rõhku pandud. Ekstreemprogrammeerimise plussid Projektisse sisseelamine on palju kiirem. Kuna  sul on alati võimalus esitada küsimusi, siis saad projektist väga kiiresti aru. ...

Selles postituses läheb juttu Eben Moglen’i 1999. aasta artiklist Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright. Antud artiklis arutab Eben Moglen proprietaarsest ja vabast tarkvarast. Enamuses autor pakub oma arvamust autoriõigustest ja mis nendega saab. Ja ka mille jaoks inimesed üldse vabatarkvara kirjutavad. Ütleks et pärast artikli läbilugemist on mul segane tunne. Iseenesest, minu arvates, oli artiklis väga palju vett, põhimõtteliselt see artikkel võis olla umbes kolm korda lühem ja ta eriti midagi ka ei kaotaks. Paljud ideed tundusid mulle natukene võibolla liiga ekstreemsed. Aga artiklis on tegelikult olemas palju huvitavaid ideid. Nagu näiteks erinevad vaated selle kohta, miks vabatarkvara ikkagi kirjutatakse. Selle kohta olid artiklis arutatud mitmed võimalikud motivatsioonid. Aga lõpuks autor tuli sellele, et inimene panustab vabatarkvarasse, sest ta saab seda teha. Ma eriti sellega nõus küll ei ole ja arvan, et õiget vastust ka olla ei saa. Iga inimes...

Tänases postituses läheb juttu kahest eritüüpi IT-juhist. Steve Jobs Esimeseks on kõikidele tuntud Steve Jobs. Pole saladus, et Steve oli oma töötajate vastu range ja väga nõudlik. Ja võib öelda ka, et isegi ülbe. Paljud inimesed, isegi tema sõprade ringist, on omal ajal väidanud, et nad ei tahaks kunagi temaga uuesti töötada. Tema lähenemist töötajatega suhtlemises ja töötamises võib lõpmatult kritiseerida, kuid on raske eitada, et lõpptulemus oli tihti vist ikkagi seda väärt. Sellises juhtimise metoodikas on kasulik see, et töötajad on sunnitud oma potentsiaali realiseerima. Kindel aga see, et selline lähenemine minu meelest enamusele ikka ei sobiks. Pat Gelsinger Teiseks juhiks kellest sooviks rääkida on vähem tuntud Pat Gelsinger, kes on endine VMware CEO ja praegune Intel’I CEO. Võiks öelda et ta on täielik vastand Steve Jobs’ile. Töötajate tagasiside järgi on temaga rahul tervelt 99% töötajatest (keskmiselt CEO kohta on see 69%). Arvan, et nii suur rahulolu töötajate pool...