Raamaturetsentsioon: Charles Petzold Code

Selles postituses läheb juttu raamatust, mille täisnimeks on Code: The Hidden Language of Computer Hardware and Software ja mille autoriks on Charles Petzold.

Siinkohal täpsustan ka seda, et räägin raamatu esimesest väljaandest, mis ilmus 2000. aastal. Tänaseks on olemas uuendatud, teine väljaanne, mis ilmus 2022. aastal. Ja ma muidugi soovitan lugeda just uuemat väljaannet.

Raamatu eesmärk on seletada, pigem küll pealiskaudselt, sellest, kuidas töötavad digitaalsed süsteemid.

Raamatu sisust

Raamatust saab peamiselt teada:

  • kuidas arvutid arenesid, alustades telegraafist
  • miks arvutites kasutatakse kahendsüsteemi, mis on selle eelised
  • erinevatest teistest arvusüsteemidest ja kuidas nad kujunesid
  • kuidas infot saab kodeerida ja kuidas seda tehti ka enne arvutite tulekut
  • millistest komponentidest arvutusmasinad koosnevad ja ka kuidas need komponendid töötavad ja miks just nii
  • loogikaelementidest ja nende tööpõhimõttest
On vist juba näha, et raamat on mitmekülgne ja seal seletatakse väga paljusid erinevaid kuid ka seotud asju.

Raamatu plussid

Mõnele võib tunduda, et sellise sisuga raamatut on võimatu teha põnevaks ja huvitavaks. Ja üldse sellistest asjadest on raske aru saada. Aga õnneks sai nende probleemidega autor väga hästi hakkama. Minu jaoks üks suurimaid plusse selles raamatus on just see, kui lihtsalt ja huvitavalt sulle keerulisi asju lahti seletatakse.

Tekst on väga põnevaks tehtud sellega, et teooriaga koos käivad ka huvitavad jutud, kus uusi teadmisi praktiliselt kasutatakse. Näiteks, raamatu alguses räägitakse kahest sõbrast, kes elasid kõrvalmajades. Nad tahtsid hilisõhtuti edasi juttu ajada, aga vanemad saatsid neid alati vara magama. Siis sõbrad mõtlesid välja süsteemi, kus igal nendest magamistoas olid olemas lüliti ja lamp. Iga lüliti oli ühendatud teises magamistoas oleva lambiga ja nii said nad morse koodi abil rääkida. Samas raamatu osas räägitakse ka sellest, kuidas nad seda süsteemi edasi arendavad.

Peale seda, teeb raamatus vaadatud teemade arusaamist lihtsamaks ka see, et materjali raskus suureneb järk-järgult. Ning järgmised peatükid kasutavad eelmistest peatükkidest saadud teadmisi alusena.

Kokkuvõtte

Raamatu lõppu poole saame me teada:
  • kuidas arvutites töötavad mälu, siinid, registrid jne.
  • assemblerkoodi põhimõttest ja kuidas sellest käsud töötavad riistvaraga
  • kuidas salvestatakse ja mängitakse meediat
  • ja palju palju muud
Väga huvitav on see, kui palju teadmisi sa saad kõigest ~400 leheküljega raamatust.

Kokkuvõtteks soovitaksin seda raamatut kõikidele, kellel on soov põnevas vormis digitaalsüsteemide tööpõhimõttetaga tutvuda.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kolm põnevat IT-lahendust

Kujutis
3D-printimine – Revolutsiooniline IT lahendus 3D printimine ilmus veel eelmise sajandi lõpus. Minu meelest 3D printimise tehnoloogia on äärmiselt oluline, sest see loob palju uusi võimalusi ja toob endaga paljude olemasolevate probleemide lahendusi. Tänapäeval 3D printimine meditsiinis annab võimalust valmistada patsiendispetsiifilisi organite koopiaid, mille peal saavad kirurgid harjutada keerulisi operatsioone. Ja juba peale seda siis opereerida patsiente. Muidugi saab ka 3D printimise abil luua patsiendile sobivaid proteese. 3D printimine võimaldab seda teha kiiremini ja odavamini, kui teiste tehnoloogiate kasutamise abil. Hetkel areneb aktiivselt ka niinimetatud bioprinting, mis võimaldab päris organite printimist. Kuigi ma rõhutasin rohkem 3D printimise kasutamisest just meditsiinis, on see tehnoloogia kasutatav igal pool. Nokia N-Gage – Niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi Nagu me teame, tänapäeval kasutatakse nutitelefone väga aktiivselt ka mängimiseks,
Lisateave

Kaks tehnoloogiat minevikust

Kujutis
  SMTP protokoll – mineviku tehnoloogia, mis on meie jaoks väga tähtis ka tänapäeval. SMTP, mille täisnimeks on Simple Mail Transfer Protocol ehk lihtne postiülekandeprotokoll, oli loodud veel 1982. aastal. SMTP ülesehitus põhines tollel ajal olemasolevale ARPANET-i postisüsteemile. 1990. aastatel interneti kasvu tõttu muutus ka see, kuidas inimesed kasutavad e-kirju. Vaatamata sellele, jäi SMTP laialdaselt kasutusele e-kirjade edastamiseks, ilmselt tänu oma töökindlusele, efektiivsusele ja lihtsusele.   Disketid – mineviku tehnoloogia, mida me tänapäeval näeme ainult sümbolina. Disketid ilmusid 1971. aastal ja olid muutunud nii füüsilise suuruse kui ka mahu poolest. Kõige kasutatavamad disketid võimaldasid salvestada kuni 1,44 MB andmeid, millest võivad tänapäeva tarkvaras kasutatavad salvestusikoonid irooniliselt ka rohkem kaaluda. Disketid olid aktiivselt kasutusel umbes 1990. lõpuni. Tänu sellele, et disketti kasutatakse salvestusikoonina, ei saa ka kindlalt öelda, et ole
Lisateave

Kaks väljaannet mis said erinevalt hakkama uue meediaga

Kujutis
The New York Times – ajaleht, mis kasutab uut meediat endale kasuks. The New York Times on ajakiri, mis ilmus 1851. aastal. Kuigi ajalehe vanus tundub muljetav ja ekslikult võib oletada, et nii vana ajakiri võiks jääda konservatiivselt enamasti paberi peale, ent tegelikult sai see ajaleht niinimetatud uue meediaga vägagi hästi hakkama ja tänapäevalgi kasvatab oma lugejate arvu. The New York Times ilmus veebis minu arvates piisavalt varakult ja muidugi see tingimatult peaks olema osa nende edukusest ka tänapäeval. 2023. aasta lõpuks kasvatasid nad oma e-lugejate arvu 300 000 võrra ning ootavad 2027. aastaks 15. miljoni lugejate piiri ületamist. Hetkel aga nende lugejate arv on 10. miljoni kandis. Küll aga paberkandjal nad kaotavad lugejaid (730 000 2022. aastal ja 660 000 lugejat 2023. aastal), kuid tervet pilti vaadates nii lugejate arv kui ka kasum ikka kasvavad. Vaatamata sellele, et varajane ilmumine veebis peaks olema suureks eeliseks, võib kindlalt öelda, et see kõik oleks
Lisateave