WIPO intellektuaalomandimudel

WIPO (World Intellectual Property Organization) on organisatsioon, mis tegeleb intellektuaalomandi (IO) kaitsmise edendamisega üle kogu maailma. IO kaitsmiseks on olemas järgmised WIPO mudeli põhilised komponendid:

  • Tööstusomand, mille alla käivad:
    • Patent
    • Kasulik mudel
    • Tööstusdisain
    • Kaubamärk
    • Ärisaladus
  • Litsents
  • Autoriõigus

Selles postituses räägin sellest, milline neist tundub minu jaoks kõige edukamalt toimivana ja milline ei täida oma eesmärki niivõrd hästi.

IO komponendid, mis toimivad piisavalt hästi

Minu meelest tänapäeval (eriti vaadates tarkvara poolt) kõige paremini saavad hakkama litsentsid. Litsentsid on iseenesest päris mugavad, arvan, et nende peamised eelised on paindlikkus. Nimelt on juba olemas valmis litsentse erilisteks otstarveteks ja neid saab ka sätestada lähtudes konkreetsetest vajadustest. Ka nende kasutusele võtmine tundub minu jaoks suhteliselt mugavana.

Arvan, et ka kaubamärk toimib hästi. Kui kaubamärk on hea reputatsiooniga, siis on see igati kasulik nii kaubamärgi hoidjale kui ka kliendile. Esimesed tagavad sellega endale nõudlust, ja teised võivad kindlat olla, et ostetud toote või teenuse kvaliteet vastab nende nõuetele.

IO komponendid, mis oma eesmärgiga hakkama ei saa

Patendil aga, minu meelest, kõik nii hästi ei lähe. Tundub, et suuremad mängijad kasutavad seda palju ka selle jaoks et hävitada konkurentsi. Ja muidugi aeglustab see arengut. 

Arvan, et mõnedes valdkondades, nagu näiteks farmakoloogias võiks patendid kas kaotada või kuidagi kohustada teadmisi jagama ja lubama teiste poolt neid kasutada. Hetkel aga see, mis toimub mõnede haruldaste haiguste ravimite hindadega ei tundu üldse normaalne. Muidugi peaksid motivatsiooni tagamiseks ravimite leiutajad ka midagi teenima, aga see ei tohiks toimida läbi mõne haiguse ravimise monopoli kaudu.

 

Allikad:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kolm põnevat IT-lahendust

Kujutis
3D-printimine – Revolutsiooniline IT lahendus 3D printimine ilmus veel eelmise sajandi lõpus. Minu meelest 3D printimise tehnoloogia on äärmiselt oluline, sest see loob palju uusi võimalusi ja toob endaga paljude olemasolevate probleemide lahendusi. Tänapäeval 3D printimine meditsiinis annab võimalust valmistada patsiendispetsiifilisi organite koopiaid, mille peal saavad kirurgid harjutada keerulisi operatsioone. Ja juba peale seda siis opereerida patsiente. Muidugi saab ka 3D printimise abil luua patsiendile sobivaid proteese. 3D printimine võimaldab seda teha kiiremini ja odavamini, kui teiste tehnoloogiate kasutamise abil. Hetkel areneb aktiivselt ka niinimetatud bioprinting, mis võimaldab päris organite printimist. Kuigi ma rõhutasin rohkem 3D printimise kasutamisest just meditsiinis, on see tehnoloogia kasutatav igal pool. Nokia N-Gage – Niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi Nagu me teame, tänapäeval kasutatakse nutitelefone väga aktiivselt ka mängimiseks,
Lisateave

Kaks tehnoloogiat minevikust

Kujutis
  SMTP protokoll – mineviku tehnoloogia, mis on meie jaoks väga tähtis ka tänapäeval. SMTP, mille täisnimeks on Simple Mail Transfer Protocol ehk lihtne postiülekandeprotokoll, oli loodud veel 1982. aastal. SMTP ülesehitus põhines tollel ajal olemasolevale ARPANET-i postisüsteemile. 1990. aastatel interneti kasvu tõttu muutus ka see, kuidas inimesed kasutavad e-kirju. Vaatamata sellele, jäi SMTP laialdaselt kasutusele e-kirjade edastamiseks, ilmselt tänu oma töökindlusele, efektiivsusele ja lihtsusele.   Disketid – mineviku tehnoloogia, mida me tänapäeval näeme ainult sümbolina. Disketid ilmusid 1971. aastal ja olid muutunud nii füüsilise suuruse kui ka mahu poolest. Kõige kasutatavamad disketid võimaldasid salvestada kuni 1,44 MB andmeid, millest võivad tänapäeva tarkvaras kasutatavad salvestusikoonid irooniliselt ka rohkem kaaluda. Disketid olid aktiivselt kasutusel umbes 1990. lõpuni. Tänu sellele, et disketti kasutatakse salvestusikoonina, ei saa ka kindlalt öelda, et ole
Lisateave

Kaks väljaannet mis said erinevalt hakkama uue meediaga

Kujutis
The New York Times – ajaleht, mis kasutab uut meediat endale kasuks. The New York Times on ajakiri, mis ilmus 1851. aastal. Kuigi ajalehe vanus tundub muljetav ja ekslikult võib oletada, et nii vana ajakiri võiks jääda konservatiivselt enamasti paberi peale, ent tegelikult sai see ajaleht niinimetatud uue meediaga vägagi hästi hakkama ja tänapäevalgi kasvatab oma lugejate arvu. The New York Times ilmus veebis minu arvates piisavalt varakult ja muidugi see tingimatult peaks olema osa nende edukusest ka tänapäeval. 2023. aasta lõpuks kasvatasid nad oma e-lugejate arvu 300 000 võrra ning ootavad 2027. aastaks 15. miljoni lugejate piiri ületamist. Hetkel aga nende lugejate arv on 10. miljoni kandis. Küll aga paberkandjal nad kaotavad lugejaid (730 000 2022. aastal ja 660 000 lugejat 2023. aastal), kuid tervet pilti vaadates nii lugejate arv kui ka kasum ikka kasvavad. Vaatamata sellele, et varajane ilmumine veebis peaks olema suureks eeliseks, võib kindlalt öelda, et see kõik oleks
Lisateave