Eesti digiühiskonna arengukava 2030 SWOT analüüs

 


Eesti on tänaseks ajaks teinud suuri hüppeid riigi digiarengus ja tänapäevane eesti kodaniku elu on täis mugavusi mis on tagatud tänu kaasaegsetele infosüsteemidele.

Vaatamata aga sellele, on meil veel kuhu kasvada, ning sellel eesmärgil oli loodud Digiühiskonna arengukava 2030. Sellest ma siis teengi SWOT-analüüsi käesolevas postituses.

Tugevused

  • Oleme juba praeguseks ajaks harjunud digitaalse arendusega ja oskame uuendusi integreerida ühiskonda.
  • Arengukava tundub kohandatav ja valmis probleemideks tänu uuendusvõimalusele kord aastas.
  • Olemasolevad digisüsteemid võimaldavad palju edukamat ja teadlikumat edasist arendamist.

Nõrkused

  • On inimesi, kelle jaoks digilahenduste kasutamine on raske kas väheste või puuduvate arvutioskuste pärast.
  • Arengukava elluviimise hinnanguline kogumaksumus on u 1,2 miljardit eurot, mis on päris suur kogus raha isegi kümne aasta raames.
  • Interneti ühendus ei pruugi alati olla stabiilne ja ka üldse olemasolev, sellistel juhtudel lõppkasutajal sellest süsteemist mingit kasu ei ole.
  • Kindlasti peaks olema puudust spetsialistidest, kes peavad infosüsteeme arendama.

Võimalused

  • Uute teenuste loomine ja vanade teenuste arendamine toob endaga kaasa mugavust ja lihtsust igapäevases kasutaja tegevuses.
  • Kahtlemata digisüsteemide mugavus ja uute võimaluste endaga toomine mõjub majanduskasvule positiivselt.
  • Toob endaga kaasa uute ja kaasaegsete töökohtade loomist.

Ohud

  • Kogumaksumus võib minna kallimaks.
  • Sõltuvus infotehnoloogiatest toob endaga kaasa küberturbe riske.
  • Ebapiisav kodanike digipädevus võib segada või aeglustada digiühiskonna arengut.
  • Kui enam rohkem digilahendusi hakkavad endaga asendama olemasolevate töökohtade funktsioone, hakkavad inimesed sellistest töödest ilma jääma.
  • Olemasolevate teenuste arenemisel ning uute teenuste loomisel kogu süsteem muutub aina keerukamaks.
  • Kui peaks juhtuma mingi kataklüsm või midagi sellist, mis suudaks IT-süsteeme hävitada, siis jääme hätta informatsiooni ja süsteemide taastamisega, mis võib ka võimatuks jääda.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks tahaks öelda, et edasine digitaalne areng toob endaga kaasa palju uusi võimalusi, kuid kindlasti toob see endaga ka palju probleeme, mida tuleb lahendada. Mina isiklikult usun, et nende probleemidega on palju erinevaid lahendusi võimalik leida ja üldiselt infotehnoloogiate areng toob endaga kahtlemata rohkem kasu kui kahju.


Allikad:

-          https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030

-          https://www.managers.org.uk/knowledge-and-insights/news/the-inside-story-of-building-a-digital-nation/

-          https://medium.com/digiriik/digiväge-täis-eesti-84f3561a668f

-          https://medium.com/digiriik/eesti-digiühiskond-2030-kas-moonshot-või-konservatiivne-tööplaan-f8ae1d700449


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kolm põnevat IT-lahendust

Kujutis
3D-printimine – Revolutsiooniline IT lahendus 3D printimine ilmus veel eelmise sajandi lõpus. Minu meelest 3D printimise tehnoloogia on äärmiselt oluline, sest see loob palju uusi võimalusi ja toob endaga paljude olemasolevate probleemide lahendusi. Tänapäeval 3D printimine meditsiinis annab võimalust valmistada patsiendispetsiifilisi organite koopiaid, mille peal saavad kirurgid harjutada keerulisi operatsioone. Ja juba peale seda siis opereerida patsiente. Muidugi saab ka 3D printimise abil luua patsiendile sobivaid proteese. 3D printimine võimaldab seda teha kiiremini ja odavamini, kui teiste tehnoloogiate kasutamise abil. Hetkel areneb aktiivselt ka niinimetatud bioprinting, mis võimaldab päris organite printimist. Kuigi ma rõhutasin rohkem 3D printimise kasutamisest just meditsiinis, on see tehnoloogia kasutatav igal pool. Nokia N-Gage – Niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi Nagu me teame, tänapäeval kasutatakse nutitelefone väga aktiivselt ka mängimiseks,
Lisateave

Kaks tehnoloogiat minevikust

Kujutis
  SMTP protokoll – mineviku tehnoloogia, mis on meie jaoks väga tähtis ka tänapäeval. SMTP, mille täisnimeks on Simple Mail Transfer Protocol ehk lihtne postiülekandeprotokoll, oli loodud veel 1982. aastal. SMTP ülesehitus põhines tollel ajal olemasolevale ARPANET-i postisüsteemile. 1990. aastatel interneti kasvu tõttu muutus ka see, kuidas inimesed kasutavad e-kirju. Vaatamata sellele, jäi SMTP laialdaselt kasutusele e-kirjade edastamiseks, ilmselt tänu oma töökindlusele, efektiivsusele ja lihtsusele.   Disketid – mineviku tehnoloogia, mida me tänapäeval näeme ainult sümbolina. Disketid ilmusid 1971. aastal ja olid muutunud nii füüsilise suuruse kui ka mahu poolest. Kõige kasutatavamad disketid võimaldasid salvestada kuni 1,44 MB andmeid, millest võivad tänapäeva tarkvaras kasutatavad salvestusikoonid irooniliselt ka rohkem kaaluda. Disketid olid aktiivselt kasutusel umbes 1990. lõpuni. Tänu sellele, et disketti kasutatakse salvestusikoonina, ei saa ka kindlalt öelda, et ole
Lisateave

Kaks väljaannet mis said erinevalt hakkama uue meediaga

Kujutis
The New York Times – ajaleht, mis kasutab uut meediat endale kasuks. The New York Times on ajakiri, mis ilmus 1851. aastal. Kuigi ajalehe vanus tundub muljetav ja ekslikult võib oletada, et nii vana ajakiri võiks jääda konservatiivselt enamasti paberi peale, ent tegelikult sai see ajaleht niinimetatud uue meediaga vägagi hästi hakkama ja tänapäevalgi kasvatab oma lugejate arvu. The New York Times ilmus veebis minu arvates piisavalt varakult ja muidugi see tingimatult peaks olema osa nende edukusest ka tänapäeval. 2023. aasta lõpuks kasvatasid nad oma e-lugejate arvu 300 000 võrra ning ootavad 2027. aastaks 15. miljoni lugejate piiri ületamist. Hetkel aga nende lugejate arv on 10. miljoni kandis. Küll aga paberkandjal nad kaotavad lugejaid (730 000 2022. aastal ja 660 000 lugejat 2023. aastal), kuid tervet pilti vaadates nii lugejate arv kui ka kasum ikka kasvavad. Vaatamata sellele, et varajane ilmumine veebis peaks olema suureks eeliseks, võib kindlalt öelda, et see kõik oleks
Lisateave