EULA vs GNU GPL vs BSD litsents



Litsentsi valimine tarkvara jaoks on tähtis samm. Kuid see võib olla ka tülikas, kui litsentsidest piisavaid teadmisi ei ole. 

Antud postituses võrdleme kolme erinevat litsentsi: EULA, GNU GPL ja BSD. Vaatame nende eeliseid ja puudusi ning kasutamiseks sobivate olukordi.


EULA (End-User License Agreement)

EULA on mõeldud pigem müüdava tarkvara jaoks. See paneb paika kasutamise ja levitamise reeglid, mis neid tegevusi piiravad.

Eelised

  • EULA võimaldab tarkvara omanikul saada täieliku kontrolli oma tarkvara kolmandate poole kasutamise õiguste üle. Ning kaitsta seda oma intellektuaalomandina.

Miinused

  • EULA ebamugavused on peamiselt suunatud just kasutaja poole. Tihti EULA tingimused on sõnastatud raskelt mõistavatena.
  • Peale seda tihti need tingimused väga piiravad kasutajat.
  • Lõpuks koos raske sõnastusega ja ranged reeglid on vägagi ebasõbralik kombo tarkvara kasutaja vastu.

Sobib kasutamiseks

  • Kui on vaja tagada põhjalik kontroll oma tarkvara üle.
  • Äris kasutatava tarkvara jaoks.

 

GNU GPL



GNU GPL on FSF (Free Software Foundation) poolt tehtud tarkvara litsents, mille eesmärk on tagada tarkvara vaba levikut ning võimalust seda vabalt kasutada ja muuta.

Eelised

  • Nagu öeldud põhi eeliseks on vabadus levitada, kasutada ja muuta tarkvara, mis kasutab sellist litsentsi.
  • Ja muidugi sellele lisanduvad ka eelised, mis nendest võimalustest tulenevad.’

Miinused

  • Iga tarkvara, mis kasutab GNU GPL-ga litsentseeritud koodi peab samuti kasutama seda litsentsi.
  • Peale kohustusi, mis järgnevad GNU GPL litsentsi võtmisega, võib ebamugavusi tuua ka see, et GNU GPL võib olla mõnede litsentsidega kokkusobimatu.

Sobib kasutamiseks

  • Avatud lähtekoodiga projektide jaoks, kus koostöö teiste panust anda soovivatega tarkvaraarendajatega on oluline.

BSD litsents



BSD litsents on sarnane GNU GPL litsentsiga, kuid BSD litsents pakub vähem kohustusi. Ehk BSD-ga litsentseeritud tarkvara kasutusel ei ole kohustust arendatava tarkvara tegema samuti vabaks.

Eelised

  • BSD on väga lihtne kasutuses, kuna see peaaegu ei sisalda kohustusi.
  • BSD on väga paindlik, sest sellega litsentseeritud tarkvara võib kasutada nii, nagu kasutaja soovib.

Miinused

  • Tarkvara omanikul ei ole peaaegu mingit kontrolli oma tarkvara üle.

Sobib kasutamiseks

  • Kui tarkvara jaoks on oluline selle kasutamise paindlikus.
  • Kui on vaja selgust ja lihtsust kasutustingimusetes.

 

Kokkuvõtteks tahaks öelda, et minu meelest ei ole olemas halbu litsentse. Kõik antud postituses toodud litsentsid võivad olla mugavad nii kasutajale kui ka omanikule mugavad erinevates olukordades. EULA küll võiks olla palju mugavam kasutaja jaoks, aga arvan, et see võib tulevikus muutuda.

 

Allikad

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kolm põnevat IT-lahendust

Kujutis
3D-printimine – Revolutsiooniline IT lahendus 3D printimine ilmus veel eelmise sajandi lõpus. Minu meelest 3D printimise tehnoloogia on äärmiselt oluline, sest see loob palju uusi võimalusi ja toob endaga paljude olemasolevate probleemide lahendusi. Tänapäeval 3D printimine meditsiinis annab võimalust valmistada patsiendispetsiifilisi organite koopiaid, mille peal saavad kirurgid harjutada keerulisi operatsioone. Ja juba peale seda siis opereerida patsiente. Muidugi saab ka 3D printimise abil luua patsiendile sobivaid proteese. 3D printimine võimaldab seda teha kiiremini ja odavamini, kui teiste tehnoloogiate kasutamise abil. Hetkel areneb aktiivselt ka niinimetatud bioprinting, mis võimaldab päris organite printimist. Kuigi ma rõhutasin rohkem 3D printimise kasutamisest just meditsiinis, on see tehnoloogia kasutatav igal pool. Nokia N-Gage – Niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi Nagu me teame, tänapäeval kasutatakse nutitelefone väga aktiivselt ka mängimiseks,
Lisateave

Kaks tehnoloogiat minevikust

Kujutis
  SMTP protokoll – mineviku tehnoloogia, mis on meie jaoks väga tähtis ka tänapäeval. SMTP, mille täisnimeks on Simple Mail Transfer Protocol ehk lihtne postiülekandeprotokoll, oli loodud veel 1982. aastal. SMTP ülesehitus põhines tollel ajal olemasolevale ARPANET-i postisüsteemile. 1990. aastatel interneti kasvu tõttu muutus ka see, kuidas inimesed kasutavad e-kirju. Vaatamata sellele, jäi SMTP laialdaselt kasutusele e-kirjade edastamiseks, ilmselt tänu oma töökindlusele, efektiivsusele ja lihtsusele.   Disketid – mineviku tehnoloogia, mida me tänapäeval näeme ainult sümbolina. Disketid ilmusid 1971. aastal ja olid muutunud nii füüsilise suuruse kui ka mahu poolest. Kõige kasutatavamad disketid võimaldasid salvestada kuni 1,44 MB andmeid, millest võivad tänapäeva tarkvaras kasutatavad salvestusikoonid irooniliselt ka rohkem kaaluda. Disketid olid aktiivselt kasutusel umbes 1990. lõpuni. Tänu sellele, et disketti kasutatakse salvestusikoonina, ei saa ka kindlalt öelda, et ole
Lisateave

Kaks väljaannet mis said erinevalt hakkama uue meediaga

Kujutis
The New York Times – ajaleht, mis kasutab uut meediat endale kasuks. The New York Times on ajakiri, mis ilmus 1851. aastal. Kuigi ajalehe vanus tundub muljetav ja ekslikult võib oletada, et nii vana ajakiri võiks jääda konservatiivselt enamasti paberi peale, ent tegelikult sai see ajaleht niinimetatud uue meediaga vägagi hästi hakkama ja tänapäevalgi kasvatab oma lugejate arvu. The New York Times ilmus veebis minu arvates piisavalt varakult ja muidugi see tingimatult peaks olema osa nende edukusest ka tänapäeval. 2023. aasta lõpuks kasvatasid nad oma e-lugejate arvu 300 000 võrra ning ootavad 2027. aastaks 15. miljoni lugejate piiri ületamist. Hetkel aga nende lugejate arv on 10. miljoni kandis. Küll aga paberkandjal nad kaotavad lugejaid (730 000 2022. aastal ja 660 000 lugejat 2023. aastal), kuid tervet pilti vaadates nii lugejate arv kui ka kasum ikka kasvavad. Vaatamata sellele, et varajane ilmumine veebis peaks olema suureks eeliseks, võib kindlalt öelda, et see kõik oleks
Lisateave