Postitused

Hea ja halb kasutajaliidesedisain veebis

Kujutis
Selles postituses läheb juttu heast ja halvast kasutajallidesedisainist kahe erineva veebirakenduse näitel. Halb näide Kui hakkasin mõtlema, mis veebilehti võiks vaadelda selle postituse raames, kohe tuli meelde Facebook. Ja ilmselt ikkagi halva näitena.  Facebook iseenesest tundub väga raske rakendusena, mis on üks peamistest põhjustest, miks ma seda ei kasuta. Sisu laadimine ja veebilehtedel navigeerimine võib olla tüütu aegluse pärast.  Vaatamata sellele kõige nõmedam minu jaoks Facebook-is on see, et seadetest on väga keeruline midagi leida. Sarnased sätted võivad olla peidetud väga erinevates ja ootamatutes kohtades. Peale seda sättete lehed omavad erinevat kujundust ja dubleerivad üksteise sätteid. Hea näide Hea näite üle mõeldes ei tulnud mulle juba nii kiiresti midagi meelde, nagu Facebook-iga oli.  Tulid küll mitmed töölauarakendused, näiteks IntelliJ, Spotify, Telegram, Discord jne. (Mõned millest on tegelikult saadaval ka veebist, nii et võiks ka neid vaadelda tegelikult). 
Postita kommentaar
Lisateave

Raamaturetsentsioon: Charles Petzold Code

Kujutis
Selles postituses läheb juttu raamatust, mille täisnimeks on Code: The Hidden Language of Computer Hardware and Software ja mille autoriks on Charles Petzold. Siinkohal täpsustan ka seda, et räägin raamatu esimesest väljaandest, mis ilmus 2000. aastal. Tänaseks on olemas uuendatud, teine väljaanne, mis ilmus 2022. aastal. Ja ma muidugi soovitan lugeda just uuemat väljaannet. Raamatu eesmärk on seletada, pigem küll pealiskaudselt, sellest, kuidas töötavad digitaalsed süsteemid. Raamatu sisust Raamatust saab peamiselt teada: kuidas arvutid arenesid, alustades telegraafist miks arvutites kasutatakse kahendsüsteemi, mis on selle eelised erinevatest teistest arvusüsteemidest ja kuidas nad kujunesid kuidas infot saab kodeerida ja kuidas seda tehti ka enne arvutite tulekut millistest komponentidest arvutusmasinad koosnevad ja ka kuidas need komponendid töötavad ja miks just nii loogikaelementidest ja nende tööpõhimõttest On vist juba näha, et raamat on mitmekülgne ja seal seletatakse väga pal
Postita kommentaar
Lisateave

Ekstreemprogrammeerimine ja freemiumi analüüs

Kujutis
Ekstreemprogrammeerimine Olen praktikas kokku puutunud kahe arendusmudeliga: scrum’i ja ekstreemprogrammeerimisega. Kuna teine tundub minu jaoks huvitavam ja ka eksootilisem (vähemalt Eesti jaoks), siis räägin peamiselt sellest. Ekstreemprogrammeerimine erinevused scrumist Arendajad suhtlevad ja teevad kokkuleppeid klientidega ise. Ehk siis analüütikuid, juhte või kedagi teist kliendi ja arendaja vahel pole. Paarisprogrammeerimise kasutamine. See tähendab, et arendajad on jagatud paaridesse ja oma tööd nad teevad alati koos. Üks neist kirjutab koodi ja teine mõtleb kaasa. Kogu aeg käib ka aktiivne arutelu. Tehakse ka väga palju teste, ja tehakse TDD (arendamise metoodika, kui alguses kirjutatakse koodile testid ja siis juba koodi ise). Aga seda võib leida ka teistes arendusmudelites, siin aga on sellele palju rõhku pandud. Ekstreemprogrammeerimise plussid Projektisse sisseelamine on palju kiirem. Kuna  sul on alati võimalus esitada küsimusi, siis saad projektist väga kiiresti aru. Ja k
Postita kommentaar
Lisateave

Eben Moglen: Vabatarkvara ja autoriõigused

Kujutis
Selles postituses läheb juttu Eben Moglen’i 1999. aasta artiklist Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright. Antud artiklis arutab Eben Moglen proprietaarsest ja vabast tarkvarast. Enamuses autor pakub oma arvamust autoriõigustest ja mis nendega saab. Ja ka mille jaoks inimesed üldse vabatarkvara kirjutavad. Ütleks et pärast artikli läbilugemist on mul segane tunne. Iseenesest, minu arvates, oli artiklis väga palju vett, põhimõtteliselt see artikkel võis olla umbes kolm korda lühem ja ta eriti midagi ka ei kaotaks. Paljud ideed tundusid mulle natukene võibolla liiga ekstreemsed. Aga artiklis on tegelikult olemas palju huvitavaid ideid. Nagu näiteks erinevad vaated selle kohta, miks vabatarkvara ikkagi kirjutatakse. Selle kohta olid artiklis arutatud mitmed võimalikud motivatsioonid. Aga lõpuks autor tuli sellele, et inimene panustab vabatarkvarasse, sest ta saab seda teha. Ma eriti sellega nõus küll ei ole ja arvan, et õiget vastust ka olla ei saa. Iga inimes
Postita kommentaar
Lisateave

IT-juhid

Kujutis
Tänases postituses läheb juttu kahest eritüüpi IT-juhist. Steve Jobs Esimeseks on kõikidele tuntud Steve Jobs. Pole saladus, et Steve oli oma töötajate vastu range ja väga nõudlik. Ja võib öelda ka, et isegi ülbe. Paljud inimesed, isegi tema sõprade ringist, on omal ajal väidanud, et nad ei tahaks kunagi temaga uuesti töötada. Tema lähenemist töötajatega suhtlemises ja töötamises võib lõpmatult kritiseerida, kuid on raske eitada, et lõpptulemus oli tihti vist ikkagi seda väärt. Sellises juhtimise metoodikas on kasulik see, et töötajad on sunnitud oma potentsiaali realiseerima. Kindel aga see, et selline lähenemine minu meelest enamusele ikka ei sobiks. Pat Gelsinger Teiseks juhiks kellest sooviks rääkida on vähem tuntud Pat Gelsinger, kes on endine VMware CEO ja praegune Intel’I CEO. Võiks öelda et ta on täielik vastand Steve Jobs’ile. Töötajate tagasiside järgi on temaga rahul tervelt 99% töötajatest (keskmiselt CEO kohta on see 69%). Arvan, et nii suur rahulolu töötajate pool
Postita kommentaar
Lisateave

Haridus ja IT tööturg

Kujutis
Antud postituses läheb juttu erinevatest hariduse võimalustest ja nende erinevusest IT tööturu seisukohast. Nimelt juttu läheb: kõrgharidusest, rakendusharidusest ja sertifikaatidest. Kõrgkoolidiplom Võrreldes rakenduskõrgharidusega ja sertifikaatidega kõrgharidus annab pigem laiema ülevaate õppevaldkonna ainetest ja muudest põhiainetest. Ehk kõrgkoolidiplom annab rohkem teoreetilisi teadmisi. Rakenduskõrgkoolidiplom Rakenduskõrgharidus võrreldes kõrgharidusega annab rohkem praktilisi teadmisi ja seda lõpetanud tudengid on parem valmistatud just töö jaoks. Sertifikaadid Sertifikaatide saamiseks õppimine on üldiselt teistsugune esimesest kahest. Sellel juhul rääkimist käib konkreetse tehnoloogia kohta teadmiste omandamisest ja sellega töötamise oskuste tõestamisest. Eeltoodud variandid IT tööturul Võrreldes kõrgkoolidiplomit ja rakenduskõrgkoolidiplomit tundub, et tööandjal vist ikka suurt vahet ei ole kas sa oled omandanud just rakenduskõrgharidust või siis kõrgharidust
Postita kommentaar
Lisateave

EULA vs GNU GPL vs BSD litsents

Kujutis
Litsentsi valimine tarkvara jaoks on tähtis samm. Kuid see võib olla ka tülikas, kui litsentsidest piisavaid teadmisi ei ole.  Antud postituses võrdleme kolme erinevat litsentsi: EULA, GNU GPL ja BSD. Vaatame nende eeliseid ja puudusi ning kasutamiseks sobivate olukordi. EULA (End-User License Agreement) EULA on mõeldud pigem müüdava tarkvara jaoks. See paneb paika kasutamise ja levitamise reeglid, mis neid tegevusi piiravad. Eelised EULA võimaldab tarkvara omanikul saada täieliku kontrolli oma tarkvara kolmandate poole kasutamise õiguste üle. Ning kaitsta seda oma intellektuaalomandina. Miinused EULA ebamugavused on peamiselt suunatud just kasutaja poole. Tihti EULA tingimused on sõnastatud raskelt mõistavatena. Peale seda tihti need tingimused väga piiravad kasutajat. Lõpuks koos raske sõnastusega ja ranged reeglid on vägagi ebasõbralik kombo tarkvara kasutaja vastu. Sobib kasutamiseks Kui on vaja tagada põhjalik kontroll oma tarkvara üle. Äris kasutatava tarkvara jaoks.
Postita kommentaar
Lisateave